Kevad on käes, selle nädala teemaks saab meil olema "liblikad ja elutsüklid".
Tellisime endale klassi liblikaröövikud, et saada sügavam elamus ja praktiline kogemus.
LIBLIKA ELUTSÜKLI võime jagada nelja osasse: muna, röövik, nukk, liblikas.
Enamik emasliblikaid muneb enda munad sellisele taimele, millest röövikud toituvad. See tagab koorunud röövikutele kohese toiduvaru. Mõned munad kooruvad juba paari päevaga, mõned vajavad selleks kuid. Tavaline munast-röövikuks periood on umbes 8 päeva. Ainult 1 sajast munast toodab rööviku. Ülejäänud hävivad haiguste ja ebasoodsate tingimuste tõttu.
Röövikud peavad hakkama kohe peale koorumist toituma. Tavaliselt söövad nad ära enda munade ümbrise. Kuna nad söövad ja kasvavad nii palju, peavad nad kasvamise käigus mitu korda nahka ajama. Kui röövik on kasvanud enda täismõõtu, hakkab ta eritama siidiniiti. Selle niidi abil kinnitab ta ennast oksale või lehele ja võtab J tähe sarnase kuju. Tema keha kattev kiht tugevneb ja moodustab kaitsva kihi ehk nuku.
Mõned liigid suudavad talvituda lehtede või sambla all või elamutes.Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena. Vaid väga vähesed liigid talvituvad röövikute või valmikutena, need aga on siis kevadel ka esimesed lendajad. Valmikutena talvituvad Eestis väike-koerliblikas, lapsuliblikas, päevapaabusilm.
Täiskasvanud liblikas ehk valmik elab olenevalt liigist nädal kuni veidi üle aasta.
Enda kaitsmiseks on liblikatel palju viise- halb lõhn, maitse, peitemustrid (silma kujutis tiibadel jätmaks endast suurt muljet).
Tiibade värve on tuhandeid (on isegi läbipaistvate tiivaosadega liblikaid).
Liblikaid on üle 160 000 liigi (et neid kõiki näha peasid sa iga päev kuue aasta jooksul nägema pea 80 erinevat liblikat).
Liblikad liigutavad tiibu umbes 5 korda sekundi jooksul.
Liblikatel on toitumiseks imilondiks muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu (peamiselt nektarit). Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele. Nukust koorudes on imilont kahes osas ja peab kokku kasvama.
Liblikad "maitsevad" oma esijalgadega.
Röövikud söövad tahket taimset toitu - nad närivad taimede lehti, õisi ja vahel ka pehmemaid varsi. Valmikud saavad tarbida vedelat toitu, milleks on peamiselt taimeõitest imetav nektar. Vahel näeb neid toitumas käärivatel puuviljadel.
Video:
Idee endale - rühmad lavastavad liblika elust tantsu.
LIIKUMISPAUSIKS:
MEISTERDAMISEKS:
TÖÖLEHED liblika arengu jälgimiseks (lõikame lehe neljaks ja klammerdame lehed raamatuks).
Tellisime endale klassi liblikaröövikud, et saada sügavam elamus ja praktiline kogemus.
LIBLIKA ELUTSÜKLI võime jagada nelja osasse: muna, röövik, nukk, liblikas.
Enamik emasliblikaid muneb enda munad sellisele taimele, millest röövikud toituvad. See tagab koorunud röövikutele kohese toiduvaru. Mõned munad kooruvad juba paari päevaga, mõned vajavad selleks kuid. Tavaline munast-röövikuks periood on umbes 8 päeva. Ainult 1 sajast munast toodab rööviku. Ülejäänud hävivad haiguste ja ebasoodsate tingimuste tõttu.
Röövikud peavad hakkama kohe peale koorumist toituma. Tavaliselt söövad nad ära enda munade ümbrise. Kuna nad söövad ja kasvavad nii palju, peavad nad kasvamise käigus mitu korda nahka ajama. Kui röövik on kasvanud enda täismõõtu, hakkab ta eritama siidiniiti. Selle niidi abil kinnitab ta ennast oksale või lehele ja võtab J tähe sarnase kuju. Tema keha kattev kiht tugevneb ja moodustab kaitsva kihi ehk nuku.
Nuku sees muutub röövik liblikaks. Olenevalt liblikaliigist võib see aega võtta paar päeva kuni aasta. Kui liblikas on "täiskasvanu", mõraneb nukk ja liblikas saab sellest välja. Alguses on liblika tiivad pehmed ja väikesed. Enne lendama hakkamist peab liblikas tiibadesse "verd" pumpama ja ootama, kuni tiivad võtavad täismõõtmed ning tugevnevad.
Mõned liigid suudavad talvituda lehtede või sambla all või elamutes.Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena. Vaid väga vähesed liigid talvituvad röövikute või valmikutena, need aga on siis kevadel ka esimesed lendajad. Valmikutena talvituvad Eestis väike-koerliblikas, lapsuliblikas, päevapaabusilm.
Täiskasvanud liblikas ehk valmik elab olenevalt liigist nädal kuni veidi üle aasta.
Tiibade värve on tuhandeid (on isegi läbipaistvate tiivaosadega liblikaid).
Liblikaid on üle 160 000 liigi (et neid kõiki näha peasid sa iga päev kuue aasta jooksul nägema pea 80 erinevat liblikat).
Liblikad liigutavad tiibu umbes 5 korda sekundi jooksul.
Liblikatel on toitumiseks imilondiks muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu (peamiselt nektarit). Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele. Nukust koorudes on imilont kahes osas ja peab kokku kasvama.
Liblikad "maitsevad" oma esijalgadega.
Röövikud söövad tahket taimset toitu - nad närivad taimede lehti, õisi ja vahel ka pehmemaid varsi. Valmikud saavad tarbida vedelat toitu, milleks on peamiselt taimeõitest imetav nektar. Vahel näeb neid toitumas käärivatel puuviljadel.
Video:
Idee endale - rühmad lavastavad liblika elust tantsu.
LIIKUMISPAUSIKS:
MEISTERDAMISEKS:
TÖÖLEHED liblika arengu jälgimiseks (lõikame lehe neljaks ja klammerdame lehed raamatuks).
Ja VÄRVIMISEKS ning papist taldrikule või mujale kleepimiseks väljalõigatavad pildid.
Kommentaare ei ole
Postita kommentaar